Kuivatite ja kalandrite mõõtmine ja seadistamine

Pesumasinate optimeerimisele pööratakse suurt tähelepanu. See on ka loomulik, sest pesumasinad on peamiseks vee- ning oluliseks energiatarbijaks. Siiski ei ole pesumasinad kõige suuremad energiatarbijad. Enamikes pesumajades on tänaseni suurimaks energiatarbijaks kuivatid ja kalandrid. Seetõttu on ettevõte Procter&Gamble Professional (koostöös Brno Tehnoloogiaülikooli masinaehitusteaduskonnaga) pühendunud nende põhjalikule analüüsile.

Kuidas hinnata kuivateid ja kalandreid? Kuivatite ja kalandrite hindamisel on kaks olulist põhiparameetrit. Esimeseks parameetriks on energiasäästlikus, ehk see, kui palju vajab seade energiat ühe liitri niiskuse väljakuivatamiseks pesust. Teiseks parameetriks on kuivatamise efektiivsus, ehk mitu liitrit vett minutis aurustub. Need parameetrid leiate enamasti ka kuivatite ja kalandrite tehnilistest dokumentidest, kuid seadmete reaalne töö pesumajades näitab sageli hoopis teistsuguseid tulemusi. Sageli on tunduvalt halvemate reaalsete näitajate põhjuseks kuivatite ja kalandrite vale seadistus, hooldus ja käitamine või lihtsalt liiga optimistlikud hinnangud seadme dokumentides.

Praktikas esinevad kuivatitel sageli järgmised probleemid:

• Õhuringlusega kuivatitel retsirkulatsiooniklapi vale asetud (enamikul juhtudel)
• Valesti seadistatud õhuringlusega ja õhuringluseta perioodid
• Kuivatite õhufiltrite ilmselge määrdumine (mõnede kuivatitüüpide puhul võib see tähendada efektiivsuse langust isegi kuni kahe kolmandiku võrra)
• Liiga pikk kuivatusaeg (mõnikord isegi vajalikust ajast kaks korda pikem)

Kalandritel esinevad sageli järgmised probleemid:

• Rullide ahendusklappide vale asetus (enamikul juhtudel)
• Liiga aeglane kuivatamine (põhjuseks on sageli auru ebaühtlane kvaliteet. Auru madala kvaliteedi korral aeglustub triikimisprotsess, auru kvaliteedi tõusmisel aga protsess ei kiirene)
• Ventilaatorite tarbetu töö pesurulli tööseisakute ajal

Kuivatite, eriti aga kalandrite töö efektiivsust ja säästlikust mõjutab olulisel määral nende täituvus. Kui kuivatid täidetakse praktikas enamasti rohkem kui 70 % ulatuses, siis kalandrite ressursist kasutatakse mõnikord ära vaid 10%.

Kuidas on võimalik mõõta energiasäästu ja kuivatamise efektiivsust? Esimeseks võimaluseks on otsene meetod, mille puhul paigaldatakse otse kuivati või kalandri ette aurumõõdik, mille abil saadakse andmed tarbitud energiakoguse kohta. Samuti kaalutakse pesu enne ja pärast seadet, et teha kindlaks aurustunud vee kogus. Nende andmete abil saadakse ülevaade kuivatuse efektiivsusest ja energiatarbimisest. Kahjuks on see meetod aga investeeringute- ja ajamahukas (vaja on separaatoriga mõõdikut iga masina kohta eraldi). Teiseks miinuseks on, et näiteks retsirkulatsiooniklapi asendit ei saa selle meetodiga ikka õigeks seadistada.

Teiseks võimaluseks, mida pakub oma klientidele ka ettevõte Procter&Gamble Professional, on kaudne meetod, mille puhul analüüsitakse kuivatist või kalandrist eralduvat õhuvoolu (täpsemaid andmeid mõõtmise kohta vaadake: kuivatite mõõtmine ja kalandrite mõõtmine). Mõõdetavateks suurusteks on: kiirus, niiskus ja temperatuur. Nende parameetrite abil on võimalik seadet analüüsida (energiatarbimine ja kuivatuse efektiivsus), aga samuti seadistada (retsirkulatsiooniklapp, kuivatusaeg ...).

Kuivati mõõdetud väärtuste muutumine

Mõõdetud parameetrite muutumine (foto nr. 7). Roheline kõver tähistab kuivatist eralduva õhu kiirust (voolu), lilla kõver absoluutset õhuniiskust ja punane kõver õhu temperatuuri.

Energiatarbimise (auruvajadus ühe liitri aurustatud vee kohta) ja kuivatuse efektiivsuse (aurustatud vee liitrid minutis) hinnangu leiate altpoolt.

Energiatarbimise hindamisel jaotatakse kogutarbimine järgmisteks osadeks:

• Tavaline niiskuse aurustamine - sihtpäraselt kasutatud energia, sest niiskuse aurustamine on kuivatusprotsessi eesmärgiks.
• Soojuskulu – kvalifitseeritav vaid kõrvalproduktina, seda kogust ei ole võimalik mõjutada.
• Kuivatusõhu soojendamine – energia mittesihipärane kasutamine, seda osa püüame minimaliseerida.

Kuivatusõhu energiasäästu hindamine

Vahe erinevate seadmete energiatarbimises ja kuivatuse efektiivsuses on suur (vaata rohkem kuivatite mõõtmine ja kalandrite mõõtmine). Samuti on aga suur vahe õigesti ja valesti seadistatud seadmete vahel. Pesumaja, mis peseb 200 tonni pesu kuus ja kasutab halvasti seadistatud kuivateid ja kalandreid, peab kuivatamiseks ja triikimiseks kasutatud energia eest maksma kuni 2 000 000 krooni aastas. Kuivatite ja kalandrite õige seadistuse ja kasutuse korral on sellest summast võimalik kokku hoida paarkümmend protsenti. See ongi peamiseks eesmärgiks, mida ettevõte Procter&Gamble Professional oma klientide huvides silmas peab.